Suhtemiinid ja kange külm.

Ma ei ole sõjas käinud mees. Minu sõjategevuse kogemus piirneb ainult kergerelvadest vineerist märklaudade tulistamises. Märklaud langeb ja teisepoolt keegi vastu ei anna. Kui annaks – sellisest kohast hoiaksin ma teisele poole maakera. Siiski juhtub siin maakamaral nii külmi kui kuumi sõdu. Ilusad need ei paista. Vastikuimad asjad on maamiinid. Astud kusagile otsa ja lendad tükkideks. Ja kellamiinid. Need tundusid poisi põlves põnevad. Mängult! Sokutad selle kuhugi pahade peakorterisse; paned tiksuma ja veidi aja pärast: põraki! Vastase kindralid on vastu taevast.

Vaatan, ja peale käreda külma näen, et inimeste (ka ristiinimeste) elu ja tegevust ohustavad inimsuhete väljadel olevad miinid. Abielud ei õnnestu, perekonnad on pinges, töösuhted on jäised, koolis agressiivsemad rõhuvad nõrgemaid, kogudused tammuvad paigal, heategevus muutub kildkondlikuks tegevuseks. Mõnikord olen tundnud kiusatust öelda tüli pidada soovivatele inimestele: parem tapke kohe üksteist ära. Saate rutem. Põrgusse olete teel niikuinii. Vähemalt säästate teisi.

Inimsuhetesse kavalalt peitunud miinid plahvatavad ja põrgu lõikab oma saaki. Õilsamad motiivid kaovad. Külmus ja ükskõiksus kasvab. Domineerima hakkavad kitsa ringi huvid. Lahendamata asjade tõttu sigineb hingedesse kibedus, ebakindlus, lootusetus, käega löömine. Siin-seal käib taimer ja järgneb uus plahvatus. Kuhu see viib on teada. Aga kust see kõik tuleb? Kes koob neid kurbi mustreid?

Keskajal kõneldi palju seitsmest surmapatust.
Superbia – uhkus ehk alpus,,
avartia – omandihimu,
luxuria – ohjeldamatu elustiil
invidia – kadedus, viltuvaatamine,
gula – õgardlus, liigsöömine-joomine
ira – vihapidamine,
acedia – laiskus, tujutus.

(vaata ka Rainer Kivi, surmapattude nimetuste eestikeelsete tõlkevastete probleem, www.hot.ee/tancred/surmapatt/2.htm)

Kõlab nagu individualistliku elustiili pahupoole musternäidis? Tegemist ikka ka üldinimlike pahedega, mida ilmestavad ühtviisi Vana Testamendi leheküljed ja tänase „Postimehe“ veerud. Ja kesk-aegsed karikatuurid kus naine ratsutab seaga ja mees koeraga.

Toodud loetelus viimane on eriti kõnekas: Acedia: laiskus, tujutus. Mis on see muud, kui tiivustava eesmärgi, ühe suurema väljakutse puudumine. Huvitav on tähele panna, et patuloetelu esimesed kuus numbrit toimivad kellegi suhtes või kellegi arvelt. Viimane on siis eelmiste tulemus. Vaadake kahe aastast last: kui ta on terve, siis tal laiskust ei esine. See saadakse külge hiljem. Liiga sageli on see suhtemiinide otsas kildudeks lennanud elu elutüdimus. Ja siis on nii nagu laulab Tepandi: Inimene sööb joob ja sureb ja see on kange külm.