5 olümpiapäeva on toonud Canadale kaks kulda. Maelle Rickeri lumelauasõit, eelnevad medalid ning hokivõit Norra üle on lennutanud kanadalaste rahvustunde taevasse. Sündmusi, mis ühendaks kogu rahvast, ei tule ju siin tithti ette. Meil eestlastel kergem, laulupidu iga nelja aasta tagant.Võibolla ongi kaks miljardit dollarit riigi raha seda väärt, et kasvõi kuuks ajaks selline olukord saavutada. Superlugu, milles saab osaline olla, on siiski inimhinge vajadus. Midagi kõikehõlmavat. Midagi, kus saab hõigata "we believe!" Midagi, mis pakub piisavalt draamat ja võidurõõmu. Midagi, kus saab öelda meie võitsime, mis sest et istuti teleka taga, või ergutati platsi äärest. Lõunapoolne naabrerriik ja mõned teised teevad negatiivseid pressiteateid korralduse apsudest. Ehk väljendavad nii salakadedust. Aga kanadalsed on õnnelikud, mis sest, et suur olümpiatuli on traataia taga ja pääsmed Cyprus Mountainile tuleb tagasi müüa. Kuigi jah seegi läheb mööda, sest nii kallist rahvausku ei saa isegi Canada sugune riik kaua lubada.
Ja siis veel: see mis meid kristlasi ühendab ja võidurõõmu pakub - selle hinda ei suuda keegi kokku lugeda.
No comments:
Post a Comment