Kui te ei saa kui lapsed...

SIIS:

seisate meeletus järjekorras, et pildistada ennast ja olümpiatuld ilma traataiata,

ja veel meeletumas, et osta omale Hudson Bayst olümpiariideid,

samuti, kui tahate korralikku restorani sööki-jooki

ja eriti veel Šveitsi oma,

AGA

kui te saate kui lapsed,

siis saate otsatult fanni, nii kesklinna tänavatel nuge loopides

kui ka Granwille Islandi kultuuriolümpia hoovides

aidates artiste või neid pildistades

kõndides suurte jalatugedega mööda linna

ja kujutledes, et oled tiivuline putukas

ja oled rahul iga väikese ja suure asjaga, ning takkatraavi pärid taevariigi ka!

Matteuse Evangeelim 18:1-5

Canada riigiusk

5 olümpiapäeva on toonud Canadale kaks kulda. Maelle Rickeri lumelauasõit, eelnevad medalid ning hokivõit Norra üle on lennutanud kanadalaste rahvustunde taevasse. Sündmusi, mis ühendaks kogu rahvast, ei tule ju siin tithti ette. Meil eestlastel kergem, laulupidu iga nelja aasta tagant.Võibolla ongi kaks miljardit dollarit riigi raha seda väärt, et kasvõi kuuks ajaks selline olukord saavutada. Superlugu, milles saab osaline olla, on siiski inimhinge vajadus. Midagi kõikehõlmavat. Midagi, kus saab hõigata "we believe!" Midagi, mis pakub piisavalt draamat ja võidurõõmu. Midagi, kus saab öelda meie võitsime, mis sest et istuti teleka taga, või ergutati platsi äärest. Lõunapoolne naabrerriik ja mõned teised teevad negatiivseid pressiteateid korralduse apsudest. Ehk väljendavad nii salakadedust. Aga kanadalsed on õnnelikud, mis sest, et suur olümpiatuli on traataia taga ja pääsmed Cyprus Mountainile tuleb tagasi müüa. Kuigi jah seegi läheb mööda, sest nii kallist rahvausku ei saa isegi Canada sugune riik kaua lubada.

Ja siis veel: see mis meid kristlasi ühendab ja võidurõõmu pakub - selle hinda ei suuda keegi kokku lugeda.

Olymiatuli ja kirsiõied.

Nii see on. Taliolümpiatuli käib kirsiõite vahel ringi. Siin mees jookseb sellega me naaberlinna(jao)s Surrey-s. Homme meie linnas. Reedest avamist loodame vaadata sõprade seltsis telekast.

Kuumalaine

Täna Greater Vancouveri lõunapoolses otsas 13 kraadi sooja. Sooje tuuli toob meile ananassiekspress Havailt. Eile Hanna, Risto ja Saamuel lennukile saadetud. Nemad olid me tegelik tore kuumalaine. Nii neid kui meid tabasid mitmesugused Taeva päritolu kingid. Hea elada avatud Taeva all.

Jõulusaabumine

Mis on parim kingitus? Eks ikka kui saab näha üht last.

Ja siis veel inimesi, keda ta ühendab.

Lennuk saabus õigel ajal, kuigi paari päeva eest oli Amsterdami lennujaamas suur lumesegadus. Oleme ülitänumeelsed, et Hanna, Risto ja Saamueli saabumine sai teoks.

Sette kustus meid Willingtoni kiriku jõuluürituse peaproovile. Selle kiriku üks tore vanapaar pidi meid autole võtma. Nagu ikka - leiame endale tegevusi. Ja siis lifti. Meil on tööjaotus. Mina kustun lifti, Katrin ksututab tulesid ja lukustab uksi. Seekord tuli lift liiga vara. Liftis avastame - võti jäi väljapoole ukse ette. Lift sõidab, tagasi ei saa. Te ei tea. mida see tähendab meie ülituravlises majas. See on elektrooniline võti. AINULT sellega saab meie korrusele. Ka trepi kaudu, kui soovi on. Ilma võtmeta ei tasu soovida. Läksime etendusele ja otsustasime probleemiga tegelda pärast.
Willingtoni kirik oli otsustanud kolida aastasse 1948. Vancouver valmistub siis tervitama jõule. Neiu maalt (Dawson Creek kutsub esile miskipärast naerupahvakuid) tuleb linna suurte lootustega - leida oma lauluga tee suurele lavale.

Esialgu satub ta aga kohvikusse abiliseks. Kuid tal on üks salarelv. Power of prayer. Selle kaudu saab kohvik päästetud ära müümisest, isa-ema abielu lagunemisest ning lõpuks avaneb tee muusikasse. Leidmata ei jää ka isiklik armastus.
Suurepärane stiilipuhas etendus on läbi. Nüüd oleme oma lukus ukse taga. Vaja proovida sisse saada. Võiks ju küll Sete juurde minna, kuid järgmisel päeval (täna) toimuvale kokkusaamisele Eesti Majas oli ju vaja veel ettevalmistusi teha. Seina peal on silt: To call the manager dial 200. Aga manager on mitu tundi tagasi koju läinud. Kell 10 tuleb keegi staffist, et pesutuba ja saunaruum lukku panna. Katrin näebki kedagi vormivestis liikumas - aga see ei tee kuulma. Katrin loodab kelleltki telefoni laenata, et helistada emergency puhuks 200 poolt pakutud numbrile. Me pole siin mobiiltelefoniinimesed. Oleme sellest õnnetusest vabad. Aga telefoniinimesi on vähe liikvel. Üks sisenev hiina naine põgenes Katrini käest kabuhirmus. Ma olen nõus loobuma ja ära minema. Kas me polnud palvetanud? Olime küll. Katrin ütles: kus sa nüüd nii ruttu loobud oma väikesest imest. Ok, olgu olgu. Kell on juba 10 läbi. Püüame kahe peale valvata mõlemat sissepääsu. Korraga Katrin hõikab - tule, saame sisse! Juhtus vähetõenäolistest asjadest kõige tõenäolisem asi. Saabus 18 korruselise maja 7. korruse elanik ehk me naaber hiinlanna koos oma kahe tütrega. Katrin ütles talle: we prayed for you to come. Nad olid õnnelikud, me ka.

CARPE DIEM

Et esimene detsember hästi kinni püüda, ärkasime koos päikesega, et jõuda Bowen Islandile. See päev vääris püüdmist Katrini sünnipäeva tõttu. Vihmaperiood oli otsustatud selleks päevaks peatuda. Siinne eripära on, et linna transpordiga võib poole eesti suuruse ala läbi sõita. Kuhu see transport just täpselt ulatub, sellest arusaamine on võtnud veidi aega. Nüüd selgus, et see ulatub ka väikesesse asulasse nimega Horseshoe Bay ehk Hobuseraua Laht. Sealt veel 20 min praamiga ja ongi hoopis teine maailm. Saar, mida armastavad kunsti-inimesed. Selline pisike, nagu meie Kihnu... Vaikus, ilusad majakesed, metsaga kaetud mäed, ja nende vahel väiksesed jumalaotsijate kogukonnad. Üks selline - L´Abri - oli me teekonna eesmärk.

L´Abri on rajatud Francis ja Edith Shaefferi poolt. Esimene peakorter oli ja on Sveitsis. Inimesed tulevad kokku, et saada vastuseid oma keerulistele küsimustele. Teised tulevad, et kogeda ehedat kogukonda. Ühes veedetud aegki vastab mõnele küsimusele.

Canada L´Abrit hoiavad üleval kaks noort peret: Clark ja Jeff oma kaunite naistega. Mõlemad Regent College läbi teinud mehed ja leidnud oma tegevuspõllu siin. Kohv on saare parim ja pererahvas oskas me olemise mõnusaks teha.

Ja kogu ilusat sünnipäevast päeva kroonis postkastist leitud kiri lastelt. Kirja sees oli sünnipäeva kaart ja kaardi vahel kõik need armsad :