Aegumatud hetked

Granwille Island on selline koht, kus ärkavad Katrini meeled. Katrin kirjutab:
"Kõikide kanaadakate
kauaoodatud vaba esmaspäeva veetsime Anne ja Peteriga Granwille
Islandil. Pisike saareke keset Vancouverit. Kõik algas ootamatust
kunstipoe külastusest. Riiulite kaupa kõikvõimalikke värvituube ja
pintsleid. Küll mu armsad oleksid siin värve lõuendile määrinud.
Kõik lõhnas nii õigesti. Sellel saarel on hõngu. Kõndisime
mööda jämedatest palkidest peitsitud dokki, mööda tänavamuusikust.
Ainult prantsuse keeles kõlab laul nii romantiliselt. Mulle
tundus hetkeks, et olen hoopis filmis ja sammun mööda kitsast
vihma-märga tänavat, kollaste tänavalaternate peegelduses. Uduvihmas. Aga ei, see ei ole Pariis. See on Vancouver. Granville Island. Ja päike
paistab keset päeva. Hämmastav, et helidel on pilt.
Kõndisime edasi mööda kaid, jahtide vahel. Mastid peegeldusid tumedal veel.
Kajakad tiirutasid ja lõhnas kaugete vete moodi. Nii tahtsin astuda
edasi mööda vett. Aga astusime hoopis sisse galeriisse. Seinatäied
pilte valida ja osta. Jäime Annega uurima ühe pildi huvitavat
tehnikat. Aga tehnikasse ma ei jõudnudki süveneda. Sattusin hoopis
selle pildi ruumi sisse. Tool päikeselaikudes. Rammestav pühapäeva
pärastlõuna. Roidund ja lämbe. Kuulsin aknaklaasil pirisemas
kärbest, tundsin pelargooniumide lõhna ja mul oli lõputult aega.
Imestasin, et pildil on hääl. Mehed olid juba uksele jõudnud. Tuli
minna. Pildi võtsin kaasa, kuigi see jäi seinale. Istusime
tänavakohvikus, allalaskuva päikese soojuses. Mu ülisuure capuccino
vahule oli kohvimeister teinud sõnajalalehe. Ja sellel kohvil oli
maitse. Krõbe ja selge. Mu meeled on jälle ärganud. Ma olen välja
puhanud."












Erlil on sünnipäev tulemas ja oleme saksa šnitslirestoranis. Nii Erli kui Katrin paistavad eriti kenad.

Erli sünnipäevanädala jooksul jõudsime ta sünnipäeva mitmel korral tähistada. 77 aastat ilmaletuleku hetkest möödumist on seda väärt. Sellel pildil: Istume Erli pool 17 korrusel West Vancouveris, vaatame aknast välja ja kuulame "KARI" raadiost Mart Metsala mõtteid.

Sellest on juba küllalt juttu olnud, aga minu imelik nägu ja vaaruv olek on tingitud Ameerika Raudtee külastamisest.