Interrupting Ehrman

Kord tuli mu äiapapa koos kahe mehega reisilt. Nad olid elevil, sest olid karu näinud. (Siin B.C.-s on neid palju, näinud oleme vaid pildil ja juttudes) Nüüd kolm meest vaidlevad. Üks ütleb, et karu oli auto ees, kaks , et oli auto taga. Milline on nüüd ajalooline tõde selle sündmuse kohta? Ühes polnud kahtlust: karu oli tee peal.

Uue Testamnendi uurija Bart D Ehrman on saavutanud vähemalt ühe oma eesmärkidest: panna inimesi mõtlema. Jutt käib raamatust: "Jesus, Interrupted" (2009) Vähemalt minu puhul on see toiminud. Paar mõtet siis ka siinkohal sõpradele, kes seda raamatut loevad. Oma raamatus väidab ta, et Uus Testament on täis vastuolusid. Need, "vastuolud" millele ta viitab, on umbes sellised, et ühes evangeeliumis öeldakse, et Jeesuse kuninglik sõit Jeruusalemma toimus eeslisäku seljas (Jh 12), teises aga , et oli emaeesel ja sälg (Mtt. 21). Samuti räägib ta erinevatest rõhuasetustest erinevates Uue Testamendi raamatutes, piibli saamisloost jne. Pole eriti raske märgata vigu, mida tüüpiliselt teevad sarnased kriitilisest piibliuurimiest lähtuvad teosed:
1. Ajaloolis-kriitiline meetod saab peamiseks piibli lugemise viisiks. Devotional reading- sellele vaadatakse vaikimisi või avalikult ülalt alla. Nimetatud meetod on siis absoluutse tõe saamise vahend ja ka selle mõõdupuu. Küsigem aga näite varal: Kas täpseim tõde Niagara Falls-i kohta oleks saavutav sel teel , et võrrelda kui palju tonne vett sekundis kukub Ameerika pool ja kui palju Canada pool? Uurida vee koostist ja põhja materjale? Uurida voolukiirust? Mõõta müra tugevust? Poeet ehk kirjanik teeks vast siiski parema töö? Kuidas mõõta kogemust, kui praam on viinud sind otse kose jalamine, nii, et oled otse veemöllu keskel? Saime seda just omal nahal tunda. "Tõe" saavutamise eelduseks ajaloolis-kriitilisel teel oleks ka, et uurija oleks neutraalne, kuid juba seda eeldust on peaaegu võimatu täita.
2. Üks näide sellest, kuidas sellist meetodit viljeldes Ehrman jt. kannavad siiski oma isiklikke tugevaid prille on suhtumine näites Vanasse Testamenti. Nomaadlikku ajastu olukordi vaadatakse läbi kristliku humanismi prillide. Ei mõisteta, et tänapäevane humaanse suhtumise nõue kaasinimesesse on kristlik pärand. Vana Testamendi puhul tuleb mõista, et rahvaste vahelise suhtlemise keel oli sõdade keel. Kui ümberkaudsetele rahvastele "oli lubatud" piiramatu vägivald, siis VT peategelasele oli lubatud vaid piiratud vägivald. (tapmine sõja olukorras, kuid mitte piinamine jne.) See oli juba edasiminek.
3. Piibel on eelkõige sügava usu raamat. Ega muidu selle kohta öelda: Jumala Sõna. Kriitilised uurijad võtavad aga aluseks skepsise, mis kummalisel kombel toitub tähenärimisest.( Täht-täheline piiblitõlgenus on kummalisel kombel aluseks täiesti äärmuslikult vastandlikele vooludele.) See on vastuolu. Teada on, et iga valdkonda tuleb uurida lähtudes eelkõige selle enda paradigmast. Kuidas saaks ajaloolis-kriitilne uurimine õigesti kirjeldada usu pradigmas toimuvat? Kuidas saaks sääsk sünnitada elevandi? Kuidas oleks mobiiltelefoniga puid lõhkuda või haavlitega kõhtu täita:) Ise näen järjest enam, et ajalooliskriitine meetod ei kanna välja peamise ehk olulise meetodina piiblile lähenemisel. (Nagu ei kanna välja ka jäigalt tähttäheline piiblitõlgendus) Sarnaseid töid on kohati huvitav lugeda ja eks need avarda arusaamist. Samas- neis töödes - ebaoluliste faktide ja oletatavate faktide kuhjamisel saadakse tihtipeale kaugeleulatuvad valed järeldused.

Jeesus ütles kord meestele Galileas: "Järgi mind!" Kõik edasine sõltus neist kahest sõnast. Uus Testament nagu ta meil on, on lõpuks nendele kahele sõnale kuuletumise tulemus. Jeesus ei kutsunud kedagi järgima mõnd doktriinide süsteemi või "absoluutset tõde". Ta kustus järgima üht Isikut. Tõde on selles Isikus, kellest tunnistab Uus Testament. Jüngrid, kes jäid talle ustavaks kuni märtriurmani - nende ja nende kaaslaste tunnistus on piisavalt usaldusväärne. Kollektiivse päheõppimis- ja sündmuste edasiandmise kultuuri tõttu oli sel tunnistusel head eeldused jõuda meieni. Selle tunnistuse tõekõla on kaugelt tugevam kui miski muu, mida veel saaks öelda.