Pärnu-Tallinn-Vancouver

Täna on teisipäev. Kella 10 ajal hommikul, kui Eestis on kell kaheksa õhtul, saime interneti. Enne ärasõitu sai Papsaare valmimaks kui kunagi varem. Tore oli koos kahe Davidsoni ühe Lige ja ühe Allikaga koos remontida. Kuigi teie jah peamiselt tegite, on tunne nagu oleksin ise teinud. Siis saabus reede pärastlõuna ja kella kuue paiku tulid esimesed inimesed. Lõpuks olite koos, paarkümmend headaega soovijat. Aitüma, et tulite. Laupäeval õhtuks jõudsime Taavi abiga Tallinna, kuulsasse Lige-häärberisse, kelle asukad pärit veel kuulsamast Ligema külast Hiiumal, mis kogu maailma Ligedega üle ujutanud. Mis vägevad elumahlad voolavad mööda võimsaid õnnistatud suguvõsasid! Igal juhul kinkisite meile ühe meeldejääva viimase õhtu Eestis ja tegite selle mõnusaks. Kata ja Joon(atan) tõid meil hommikul enne kaheksat Vikingi peale. 10:30 olime Helsinkis. Turismifirma pakutud 350 kroonised lennujaamasõidupiletid jäid ära, sest trammi ja linnaliiniga saime kohale 4 euri nägu... Kella kahe ajal astume Finnairi lennuki pardale, kella 3 ajal Heathrows, kell 5 pärastlõunal.Vancouveri lennuki peal. Andis joosta ja sõita nii bussi kui rongiga ühest terminalist teise, vahemaad on seal märkimisväärsed! Olime seega jõudnud "maakonna piirile", kust kaugemale polnud kunagi astunud. Airbuss 330 on lai, kümme istet reas. Iga istme seljatoes väike ekraan, kus saab vaadata reisi kulgemist ja peamiselt vanu filme. Leian siiski ühe päris vaadatava: Knowing, Nicolas Cage-ga. 8 tunnise reisi sisse mahub 2 söögikorda; British Airwaysi kokandust peab kiitma, ja kaks kohvipausi. Kuna lendasime päevale järgi, siis poole seitsme ajal oleme Vancouveris. Otsime üles migratsiooniameti, kus läheb peaaegu kaks tundi aega. Väike probleem: polnud taibanud eestis arsti juures käia, ei mõistnud, et piiril vaja mingit medical-paberit. Valdav osa järjekorras olijaist on hiinlased. Lõpuks saab paberimajandus korda, viisa 6 kuuks ja võime edasi minna. Kuidas tunned ära inimese, keda oled korra ainult pildi peal näinud. Siiski mingi eksimatu vaist viib ootaja ja oodatavd kokku. Peter ongi juba veidi mures, et kuhu me jääme. Hazel Streedi 4769 maja 7. korrusel ootavad meid 14 inimest koos teretulemast tordi, kohvilõhnade ja muu snäkiga. "Soe vastuvõtt" ei kirjelda täielikult me saabumismuljet. Korterisse on varutud kõik vajalik igaks elujuhtumiks. Seinetele on riputatud hulgaliselt pilte. Aknast avaneb vaade Vancouverist põhjas asuvatele mägedele, mille jalamid tipitud täis õhtuse linna tulesid. Akna all valge tugitool, kus on istunud ka varasemad pastorid... roosid ja valged vaibad... Täna paistab päike, läheme meie kirikut vaatama.