Pühapäevast sai pühapäev

Pühapäevast on jälle saanud pühapäev. (Nüüd ka juba teisipäev…). Pühapäev on siin kõige tähtsam päev. Siis lippame lips ees ja kitarrikohver näpu otsas läbi tühja kaubamalli skytraini peale. Alari leidis, et talle meeldibki ilusasti riides käia. Kahjuks ei olnud see rännak nii oluline, et pildistada. Aga lõbus oli küll. Meenus üks teine sarnane ülikonnaga jooks aastaid tagasi läbi Pärnu kaubatänava, kus parajasti peeti laata. Alaril oli tema elu esimene noorpaar laulatada. Pruut oli inglanna, seega lisaks tavalisele ärevusele veel daamide kübarad ja kahes keeles mõtlemine… Just enne kodust lahkumist selgus, et kapis seisnud Alari ainukesed mustad kingad olid erineva mustriga. Seda polnud keegi varem märganud. Aga kui pruut märkab? Niisiis ta tormas läbi rahvahulga Rüütli tänaval esimesse kingapoodi, must ülikond seljas ja pidulik perekond sabas, ainus mure, et enne noorpaari veel kirikusse jõuda…
Ka siin oli esimesel pühapäeval põnevust ja pidulikkust. Mitmed olid Torontos sealsel juubelikonverentsil ja kohalejäänud muretsesid veidi väikese koguduse pärast. Me oleme ikka väikeste alguste juures olnud, see polnud midagi uut. Ka kõik kolm orelimängijat olid reisil. Seekord siis meie kohalik Vancouveri „konverents“ algas ja lõppes rõõmsalt lauludega kitarri saatel. Ja keset jutlust tuli ka üks näitlik Perry lugulaul „Randsomed“. Selle Perryga ja tema lauluga on üks huvitav seos läbi pikkade aastate, ja see pole veel lõppenud. Aga sellest teine kord.
Minul on alati Alari sõnumit eriline kuulata, seal on nii palju uut ja värsket.

Pühapäeva pärastlõunal veetis Astrid oma viimase puhkepäeva koos meiega. Et mitte lasta mõtetel veel kooli peale minna. Sõidsime Lynn Valley(sse). Ma tegin sellel päeval täpselt 167 pilti ja 3 videot. Küllap siis oli ikka väga eriline koht ja aeg.

Pildid on lihtsalt ilusad ja videod on sillalt kärestikku hüppavatest poistest... Viimaks õhtusöök india mahedate, tegelikult väga teravate roogadega. Aitähh ilusa päeva eest, Astrid ja Toomas